“Õpetaja mängib õpilase elus olulist rolli, kuna ta ei anna mitte ainult teadmisi, vaid sütitab ka uudishimu,” on kõlanud Albert Einsteini tsitaat.
5. oktoobri hommik ei alanud meie koolis tavalisel moel, vaid aktusega aulas, kus tuli ettekandele abiturientide poolt koostatud luuletus meie kooli õpetajate kohta. Iga õpetaja sai kingituseks kollase päikese käevõru, mille olid valmistanud 12. klassi õpilased, kes pärast vastavate paberite allkirjastamist võtsid selleks päevaks üle õpetajate kohustused.
Ja siis olidki nad läinud – meie pärisõpetajad. Küllap on nad juba esimese kuuga nii kurnatud, et pidid oma tööpäeva alustama joogatunniga, mille järel nad kõik hanereas koolimajast lahkusid. Võim oli usaldatud õpilastele!
Selle päeva volitatud direktor Romet Silm väitis, et teda valdas selline mõnus autoriteetne olek. Paharetid pandi seletuskirju kirjutama ja mõnda ulakat pidi koolimajas taga ka ajama.
Kui pärisime, miks just tema direktoriks hakkas ja kas tulevikus tahaks ta ka sellist töökohta, vastas Romet, et on vist enda klassist kõige aktiivsem õpilane ja tunneb, et direktori amet isegi sobib talle. Kuna keegi teine väga ei tahtnud, otsustas ta võtta selle enda peale.
Vahetundide ajal arutasid nooremad koolilapsed aktiivselt selle üle, et õpetajate päev on üks ilmatu tore päev. Kuigi oli ka neid, kes arvasid, et abituriendid ei peaks sel päeval oma ametit nii tõsimeelselt võtma. Aga, olgem ausad, see on ju kaheteistkümnendikele ainult kompliment, sest õppimist peabki ju tõsiselt võtma.