Hindamisjuhend

Hindamise korraldus

Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut, tema õppimise sihikindlust ja õppeedukust ning suunata õpilase enesehinnangu kujunemist. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilase käitumise kohta tunnis ja tunnivälisel ajal, kooli territooriumil ning kooli üritustel, suunata õpilast järgima käitumise aluseks olevaid kooli kodukorras ja õppekavas kehtestatud käitumisnorme; täitma kooli kodukorra nõudeid, arendada õpilase eneseanalüüsi oskust ning motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid ning nendega kaasnevaid kohustusi. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu, tema teadmiste ja oskuste omandamise protsessi ning lõpptulemuste kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on õpetajale õpikeskkonna kujundamise, õpimeetodite valiku, õppetöö edasise kavandamise ning õppija individuaalse arengu toetamise aluseks.

Otepää Gümnaasiumis rakendatakse kujundava (õppimist toetava) hindamise põhimõtteid. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis tagasiside andmine, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, pädevusi ning käitumist ja selle aluseks olevaid hoiakuid ja väärtushinnanguid. Kujundavat hindamist teostavad õpetajad, õpetajad koostöös õpilastega ning õpilased ise. Õpilase pädevuste, hoiakute ja väärtushinnangute analüüsimisse kaasatakse ka lapsevanemad.

Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma sh pädevuste arengu, seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta. Tagasisides keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega ning kirjeldatakse õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi, vajakajäämisi ning edastatakse edaspidisteks tegevusteks õpilase arengut toetavad ettepanekud ehk edasiside. Tagasiside saab õpilane individuaalselt või ka paaris-või rühmatöö tulemusena. Õpilaste konkurentsi õhutamise vältimiseks on lubamatu hinnete/ tulemuste ettelugemine, negatiivse tagasiside andmine õpilasi nimetades klassi ees. Kui kirjalike tööde puhul saab õpilane tagasisidet kirjaliku töö pealt, talletatakse info tagasiside kohta Stuudiumis kokkuvõtva tagasiside koostamise alusena. Stuudiumisse märgib õpetaja tagasiside kui kirjalik töö on kontrollitud, ajaliselt võib see olla varem, kui laps koolis õpetajalt otse tagasisidet saab. Kui õpetaja soovib anda kirjaliku töö kohta suulist tagasisidet klassis, teeb ta seda õpilasele individuaalselt.

Kujundava hindamise rõhuasetused on õpilaste õppeaine teadmiste ja oskuste eelhindamisel, õpitulemuste diagnooshindamisel, õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamisel ning õppija enesehindamisel. Eelhindamist kasutatakse õppimise alguses õpilaste eelteadmiste ja oskuste kindlaksmääramiseks, et kavandada õpetuse järjekord ja sobiv õppeviis. Diagnooshindamisega selgitatakse välja õppimise esmatulemused või eeldatavad tulemused, õpiraskused ja nende põhjused enne kokkuvõtlikku hindamist. Enesehindamine toimub kaasõpilaste ja õpetaja tagasisidele eelnevalt õppija kirjaliku eneseanalüüsina, mis võimaldab õpilasel rohkem hinnata protsessi ja individuaalset arengut. Õpetaja võimaldatud õpilase eneseanalüüs peab toetama eneserefleksioonioskuste omandamist ja eneseanalüüsimise õppimist. Eneseanalüüsi- ja refleksioonioskuste arengusse saab panustada lapsevanem, arutades lapsega läbi koju viidud parandatud ja tagasisidestatud kirjaliku töö.

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra nõuded, õppekava väärtused ja pädevused. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppimisse ja ülesannetesse, tema kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Käitumise ja hoolsuse kohta saab õpilane järjepidevat tagasisidet

  • suulise või kirjaliku kommentaariga Stuudiumi päevikus või kiituse/laitusega Stuudiumis aineõpetajalt ainetunnis ja õppe-eesmärgilistel üritusel, vahetunnis kõikidelt koolitöötajatelt  kooli kodukorra nõuetest ning väärtustest lähtuvalt;
  • aineõpetajalt ja klassijuhatajalt kirjaliku tagasisidega Stuudiumi päevikus, mis kirjeldab õppetöösse kavandatud ning erinevate meetodite ja hindamisvahendite kasutamisel saadud pädevuste ning õpetaja ainespetsiifikast tulenevate valikute ja klassi kokkulepete/reeglite hindamise tulemusi;
  • õpilase enesehindamisega, kus teda suunatakse ise oma käitumist jälgima, analüüsima ja sellele hinnangut andma õpetaja või klassijuhataja poolt koostatud kirjalikke, aga ka suulisi tagasisidevorme (hindamislehti) kasutades.

Kooliastme klassijuhatajad koostavad väärtustest, pädevustest ja kooli kodukorra nõuetest lähtuva kokkuvõtva käitumise ja hoolsuse hindamismudeli, mille põhjal klassijuhataja koostab poolaasta ja õppeaasta lõpus õpilase kokkuvõtva käitumise ja hoolsuse tagasiside. Hindamismudeli järgi kaasab klassijuhataja hindamisse Stuudiumi küsimustike keskkonnas õpilase, õpetajad, klassikaaslased. Käitumise ja hoolsuse kokkuvõttev tagasiside tehakse lapsevanemale ja õpilasele kättesaadavaks Stuudiumi vahendusel.

Klassijuhataja tutvustab õpilastele käitumise ja hoolsuse hindamise korraldust õppeaasta algul klassijuhatajatunnis. Ainest tulenevaid käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja kriteeriume oma aines tutvustab aineõpetaja õppeaasta esimestel tundidel.

Õpetaja annab õppe kestel 1. klassi õpilasele sõnalist suulist ja kirjalikku tagasisidet õppe-protsessis osalemisele ja õpitulemustele, pädevuste kujunemisele. Tagasisidest teavitamine toimub suuliselt ja kirjalikult koolis, kirjalikult Stuudiumi kommentaaride ja koju tutvumiseks viidud kirjalike tööde kaudu. Stuudiumist tagasiside saamisel toetab 1. klassi õpilast lapsevanem. Stuudiumisse kirjutatud tagasiside ei asenda õpetaja suulist tagasisidet ja edasisidet koolis, vaid on sellele täienduseks. I trimestril või õpetaja valikul ka II ja III trimestril koostab õpetaja eelnenud kujundava hindamise protsessi põhjal sõnalises vormis kokkuvõtted õppimise hetkeseisust ning teavitab tagasisidest tunnistuse kaudu. Märge “!” tähistab Stuudiumis õpetaja kommentaari või tagasisidet õpilase tööle, käitumisele, hoolsusele vms, olenevalt sellest, millele õpetaja soovib õpilase tähelepanu juhtida.

Ainealaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtlikke ja kokkuvõtvaid tulemusi hinnatakse alates 2. klassist numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis või mitteeristavalt hinnangutega „arvestatud“ ehk „A“ ja „mittearvestatud“ ehk „MA“. Kokkuvõtlik hindamine on tervikliku aineosa õppimise järel omandatud teadmistele ja oskustele hinnangu andmine või hindega hindamine. Õpetajal on kohustus märkida kokkuvõtlikud hinded ja hinnangud e-päevikusse samal päeval pärast suulist vastamist ning hiljemalt viie tööpäeva jooksul kirjaliku töö sooritamisest. Kokkuvõttev hindamine on õppeperioodi kokkuvõtva hinde/hinnangu väljapanemine: trimestrihinde/hinnangu panek trimestri jooksul saadud hinnete/hinnangute alusel, aastahinde panek trimestrihinnete/ hinnangute alusel. Põhikooli õpilasi hinnatakse kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahinnetega/hinnangutega, et anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. Õppeainetes, mida õpetatakse üks ainetund nädalas, võib õpetaja kokkuvõtva hinde/hinnangu välja panna poolaasta hinde/hinnanguna.

Viiepallisüsteemis hinnatakse õpitulemuste saavutatust ja kasutatakse punkti- või protsendiarvestust järgmiselt:

  • hindega „5” ehk „väga hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid ning õpilane on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
  • hindega „4” ehk „hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, esineb eksimusi ja õpilane on saavutanud 75–89% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
  • hindega „3” ehk „rahuldav”, kui saavutatud õpitulemustes esinevad puudused vastavalt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele ning õpilane on saavutanud 50–74% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
  • hindega „2” ehk „puudulik”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja õpilane on saavutanud 20–49% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
  • hindega „1” ehk „nõrk”, kui nõutavad teadmised ja oskused puuduvad ning õpilane on saavutanud 0–19% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust. Hinne „nõrk“ pannakse ka juhul, kui õpilane keeldub vastamast või ei anna tööd ära.

Kui punktisumma või tulemuse protsent väljendub komakohtades, ümardatakse tulemus õpilase kasuks. Õpetajal on lubatud kasutada viiepallisüsteemi hinnetega miinus „-“ ja pluss „+“ märke (v.a. trimestri ja õppeaasta kokkuvõtval hindamisel) juhul, kui ta on teavitanud suuliselt õpilasi õppeaasta esimeses ainetunnis antud hindamise erisusest ning kirjalikus vormis Stuudiumis õppeaine päeviku hindamisjuhendis.

Mitteeristaval hindamisel valib õpetaja soorituse lävendi skaalal 50-60% vastavalt õppeülesandele/hinnatavale tööle ning teavitab sellest eelnevalt õpilasi. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse jooksva aasta mitteeristavad hinnangud, mis on aluseks õpilase järgmisesse klassi üleviimisel, hinneteks järgnevalt:

  • Hinne „5“- õppekava õpitulemus on saavutatud täiel määral ja ületatud.
  • Hinne „4“ – õppekava õpitulemus on saavutatud.
  • Hinne „3“ – Saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppides oluliste raskusteta hakkamasaamist.
  • Hinne „2“ – õpilase areng õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda edasisel õppimisel oluliste raskusteta hakkamasaamist.
  • Hinne „1“ – Areng õpitulemuste osas puudub.

I kooliastmes, sh  õpetaja valikul hinnata  hinnetega 1. klassi II ja III trimestril , kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtlikul ja kokkuvõtval  hindamisel mitteeristavat hindamist „arvestatud ja „mittearvestatud“ inimese- ja ühiskonnaõpetuses, klassijuhatamises, liikumisõpetuses, muusikas, kunsti- ja tööõpetuses.

II kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtlikul ja kokkuvõtval hindamisel mitteeristavat hindamist „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ inimese- ja ühiskonnaõpetuses, klassijuhatamises, liikumisõpetuses ja ettevõtlikkusõppes. Teistes õppeainetes kasutatakse numbrilist hindamist viiepallisüsteemis. Stuudiumi päevikus ja kirjalikes töödes kirjutatakse hinde või hinnangu kõrvale, sh iga trimestri kokkuvõtval hindamisel õpitulemustest ja pädevustest lähtuv tagasiside. Stuudiumist saadav tagasiside ei asenda õpetaja poolt õpilasele koolis koos selgitustega antud tagasisidet.

III kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtlikul ja kokkuvõtval hindamisel mitteeristavat hindamist „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ klassijuhatamises. Teistes õppeainetes kasutatakse numbrilist hindamist viiepallisüsteemis. Stuudiumi päevikus ja kirjalikes töödes kirjutatakse kokkuvõtlikul hindamisel hinde või hinnangu kõrvale õpitulemustest ja pädevustest lähtuv tagasiside.

Kool võib korraldada tasemehindamist ehk kooli tasemetöid alates 1. klassist õpilaste võimete määratlemiseks ja arendamiseks, ainekava põhitemaatika ja mõistestiku tundmise ning rakendusoskuse mõõtmiseks ning riigi poolt koostatud tasemetöödeks ja eksamiteks kogemuste omandamiseks. Ainevaliku ja tasemehindamise üldpõhimõtted on järgmised:

  1. klassis tasemetöö eesti keele ainekava põhitemaatika ja mõistestiku tundmise ning rakendusoskuse mõõtmiseks;
  2. klassis tasemetöö matemaatika ainekava põhitemaatika ja mõistestiku tundmise ning rakendusoskuse mõõtmiseks;
  3. klassis loodusõpetuse praktiline töö uurimuslike oskuste mõõtmiseks;
  4. klassis lisaks riiklikele tasemetöödele II poolaastal tasemetööd eesti keeles, inglise keeles ja matemaatikas õpilaste võimekuse, töötempo ning aineteadmiste rakendamisoskuse mõõtmiseks. Nii riiklike tasemetööde kui kooli tasemetööde protsess ja tulemused on aluseks 5. klassi tasemerühmade moodustamiseks eelpool nimetatud ainetes;
  5. klassis eesti keeles funktsionaalse lugemisoskuse ja loovkirjutamise tasemetöö;
  6. klassis tasemetöö uurimuslike informaatikaalaste teadmiste ja oskuste mõõtmiseks lõimitult inimese-ja ühiskonnaõpetuse ning klassijuhatamise ainekava põhitemaatika ja mõistestiku tundmise ning rakendusoskuse mõõtmiseks;
  7. klassis lisaks riiklikele tasemetöödele II poolaastal kombineeritud tasemetöö kunsti-ja tehnoloogiaainete ja liikumisõpetuse teadmiste ja oskuste mõõtmiseks;
  8. klassis I poolaastal tasemetöö ajaloo ainekava põhitemaatika ja mõistestiku tundmise ning rakendusoskuse mõõtmiseks, II poolaastal B-võõrkeeles ainekava põhitemaatika ja mõistestiku tundmise ning rakendusoskuse mõõtmiseks.

Tasemetööde tulemusi kasutatakse kooli sisehindamises ning tulemustest teavitatakse õpilasi ja nende vanemaid üldjuhul 10 päeva pärast tasemetöö toimumist. 4. klassi kooli tasemetööd toimuvad igal õppeaastal, teistes klassides otsustatakse kooli tasemetööde toimumine kooli juhtkonnas ning teavitatakse aineõpetajaid, klasside õpilasi ja vanemaid tasemetööde toimumise tähtaegadest ja hindamisvormist hiljemalt 20. septembril Stuudiumis; informatsioon avalikustatakse kooli kodulehel.

Kool tagab õpilasele vajadusel õpitulemuste saavutamiseks järelevastamise ja ümbervastamise võimaluse. Järelevastamise vajadusest teavitab õpetaja õpilast suuliselt ning kirjutab selle kohta informatsiooni Stuudiumisse. Kokkulepe järelevastamiseks sõlmitakse kohe pärast õpetaja teavitust või pärast kooli naasmist õpilase algatusel. Järelevastamise tingimused on järgmised:

  • üldjuhul saab õpilane materjali järele vastata üks kord;
  • õpetaja võib keelduda järelevastamise aja määramisest, kui õpilane ei ole osalenud eelnevalt kokkulepitud kohustuslikus konsultatsioonides;
  • järele vastata tuleb materjali, milles teadmiste kontroll on näidanud, et õpilane pole vajalikke õpitulemusi omandanud ning järgmine töö vm vastamise viis ei sisalda eelpool nimetatud materjali;
  • kui õpilane ei saa kokku lepitud ajal mõjuvatel põhjustel tulla järele vastama ning ta teavitab sellest vähemalt vastamise päeva hommikul õpetajat, siis antakse õpilasele uus võimalus järelevastamiseks;
  • kui õpilane ei tule kokkulepitud ajal järelvastamisele ning pole sellest õpetajat teavitanud, on õpetajal õigus keelduda uue järelevastamise võimaluse andmisest.  

Kui kirjalik või praktiline töö, suuline vastus (esitus), praktiline tegevus või selle tulemus on jäänud hindamata puudumise tõttu, kannab õpetaja e-päevikusse märke „T“ (tegemata), ka „P“ märke (puudumine) kõrvale. Õpilasele antakse võimalus järele vastamiseks, pikema puudumise korral vajadusel eelnevalt konsultatsioonis järele õppimiseks. Kui õpilane ettenähtud ajaks tööd järele ei soorita, on õpetajal õigus märge „T“ kustutada ning asendada hindega „1“. Kui õpilane on töö järele vastanud, kustutab õpetaja märke „T“ ja kannab sisse järelevastamise hinde või hinnangu. Järele vastata tuleb õpilasel üldjuhul 10 tööpäeva jooksul kooli naasmisest või märke „T“ päevikusse kandmisest.

Kui pärast õpilase haigusperioodi või spordilaagris osalemist järele õppimine ja vastamine langeb kokku trimestrihinde väljapanemise tähtajaga, kirjutab õpetaja e-päevikusse kokkuvõtva hinde asemel märke „MH“ (mitte hinnatud) ning kirjutab trimestri hinde märke „MH“ asemele pärast järelevastamise sooritamist kohustuslikus konsultatsioonis. Kohustusliku konsultatsioonide alternatiivina võib toimuda järeleõppimine ka iseseisvalt õpetaja poolt antud materjalide ja digivahendite abil.

Kui õpilane puudus koolist olümpiaadi riiklikus voorus, rahvusvahelisel olümpiaadil või võistlusel osalemise tõttu, siis tööd, mida tema klassikaaslased sel ajal tegid ja mis on seotud antud olümpiaadi või võistluse ainega, hinnatakse hindega “5” või “suurepärane”.

Kui tööd, suulist vastust, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või hinnanguga „mittearvestatud“, antakse õpilasele võimalus ümbervastamiseks üldjuhul 10 tööpäeva jooksul ja vähemalt kaks päeva enne trimestri- või poolaastahinde väljapanemise tähtaega. Ümbervastamise sisu ja vormi otsustab õpetaja. Kui õpilane on töö vastanud, kannab õpetaja e-päevikusse ümbervastamise hinde või hinnangu kaldkriipsuga esialgse hinde või hinnangu kõrvale kokkuvõtliku hindamise korral. Kokkuvõtval hindamisel arvestatakse parandatud hinnet. Kokkuvõtva hindamise korral asendatakse “puudulik” või “nõrk” hinne või hinnang „mittearvestatud“ positiivse hinde või hinnanguga. Hinnet “puudulik” või “nõrk” või hinnangut „mittearvestatud“ saab õpilane ümber vastata üks kord. Kui tulemust ei õnnestu positiivsele tulemusele ümber vastata, kirjutatakse ümbervastamise negatiivne hinne või hinnang kaldkriipsuga esialgse hinde või hinnangu kõrvale kokkuvõtliku hindamise korral.

Kui tuvastatakse ebaausate võtete kasutamine (plagiaat, mittelubatud tehniliste vahendite kasutamine või mahakirjutamine), hinnatakse töö tulemust hindega „1“ ning lisatakse hinde kõrvale vastavasisuline kommentaar. Kui õpilane oli tunnis ja ei sooritanud hindelist tööd, siis ta saab selle töö eest hinde „1“.

Järele vastata ja ümber vastata saab teisipäeviti ja neljapäeviti kell 14.05-15.45 vastamistunnis. Õpilane, kes soovib ebaõnnestunud või puudutud kirjalikku tööd järele või ümber vastata, teavitab sellest aineõpetajat vähemalt kaks tööpäeva ette, et õpetajale jääks mõistlik aeg järeltöö koostamiseks. Järeltööd saab õpilane sooritada ka õpetajaga kokkuleppel lõunavahetunni ajal juhul, kui hindamisvorm ning vastamise/töö sooritamiseks kuluv aeg seda võimaldab.

 Täiendavale õppetööle määratakse õpilane III trimestri lõpus õppeainetes, milles ühe või mitme trimestri kokkuvõttev hinne on „2“ või „1“ või „mittearvestatud“. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad ning õppeprotsessis omandamata teadmised ja oskused ning sooritab õpitulemuste saavutamist mõõtvad hindelised tööd. Aineõpetaja koostab täiendava töö kava, mis sisaldab teavet täiendava juhendatud õppe temaatika, sisu ja mahu ning kavandatud õpitulemuste kohta. Õppejuht vastutab täiendava õppetöö ajakava ja tunniplaani koostamise eest. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades tulemusi.

Kooli hindamisjuhendist lähtuvad täpsemad juhised kirjeldab õpetaja aine Stuudiumi hindamisjuhendis. Sel moel tagatakse juurdepääs informatsioonile ka lapsevanemale.

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus saadud kirjalikku sõnalist tagasisidet ja/või hinnet ja/või hinnangut vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast tagasiside teadasaamist (välja panemist Stuudiumi päevikus), esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.