Hindamise korraldus gümnaasiumis
Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut, tema õppimise sihikindlust ja õppeedukust ning suunata õpilase enesehinnangu kujunemist. Käitumise hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilase käitumise kohta tunnis ja tunnivälisel ajal kooli territooriumil ning kooli üritustel, suunata õpilast järgima käitumise aluseks olevaid kooli ja Eesti üldhariduskooli väärtusnorme; täitma kooli kodukorra nõudeid, arendada õpilase eneseanalüüsi oskust ning motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid ning nendega kaasnevaid kohustusi. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu, tema teadmiste ja oskuste omandamise protsessi ning lõpptulemuste kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on õpetajale õpikeskkonna kujundamise, õpimeetodite valiku, õppetöö edasise kavandamise ning õppija individuaalse arengu toetamise aluseks.
Otepää Gümnaasiumis rakendatakse kujundava (õppimist toetava) hindamise põhimõtteid. Kujundav hindamine on õppe kestel toimuv suulises või kirjalikus vormis tagasiside andmine, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, pädevusi ning käitumist ja selle aluseks olevaid hoiakuid ja väärtushinnanguid. Kujundavat hindamist teostavad õpetajad, õpetajad koostöös õpilastega ning õpilased ise.
Kujundava hindamise abil saab õppija tagasisidet oma, sh pädevuste arengu, seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta. Tagasisides keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega ning kirjeldatakse õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi, vajakajäämisi ning edastatakse edaspidisteks tegevusteks õpilase arengut toetavad ettepanekud ehk edasiside. Tagasiside saab õpilane individuaalselt või ka paaris-või rühmatöö tulemusena. Kirjalike tööde puhul saab õpilane tagasisidet kirjaliku töö pealt. Kui õpetaja soovib anda kirjaliku töö kohta suulist tagasisidet klassis, teeb ta seda õpilasele individuaalselt.
Kujundava hindamise rõhuasetused on õpilaste õppeaine teadmiste ja oskuste eelhindamisel, õpitulemuste diagnooshindamisel, õpilaste käitumise hindamisel ning õppija enesehindamisel. Diagnooshindamisega selgitatakse välja õppimise esmatulemused või eeldatavad tulemused, õpiraskused ja nende põhjused enne kokkuvõtlikku hindamist. Eelhindamist kasutatakse õppimise alguses õpilaste eelteadmiste ja oskuste kindlaksmääramiseks, et kavandada õpetuse järjekord ja sobiv õppeviis. Enesehindamine toimub kaasõpilaste ja õpetaja tagasisidele eelnevalt õppija kirjaliku eneseanalüüsina, mis võimaldab õpilasel rohkem hinnata protsessi ja individuaalset arengut. Õpetaja võimaldatud õpilase eneseanalüüs peab toetama põhikoolis omandatud eneserefleksioonioskuste ja eneseanalüüsimise edasi arendamist.
Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra nõuded, õppekava väärtused ja pädevused. Käitumise kohta saab õpilane järjepidevat tagasisidet
1) suulise või kirjaliku kommentaariga Stuudiumi päevikus või kiituse/laitusega Stuudiumis aineõpetajalt ainetunnis ja õppe-eesmärgilistel üritusel, vahetunnis kõikidelt koolitöötajatelt kooli kodukorra nõuetest, ainetunni kokkulepetest ning koolikultuuri väärtustest lähtuvalt;
2) aineõpetajalt ja klassijuhatajalt kirjaliku tagasisidega Stuudiumi päevikus, mis kirjeldab õppetöösse kavandatud ning erinevate meetodite ja hindamisvahendite kasutamisel saadud pädevuste, koostööoskuste ning õpetaja ainespetsiifikast tulenevate valikute hindamise tulemusi;
3) õpilase enesehindamisega, kus teda suunatakse ise oma käitumist jälgima, analüüsima ja sellele hinnangut andma või klassikaaslaste tagasisidega. Kasutatakse õpetaja või klassijuhataja poolt koostatud kirjalikke, aga ka suulisi tagasisidevorme (hindamislehti).
Ainealaste teadmiste ja oskuste kokkuvõtlikke ja kokkuvõtvaid tulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis või mitteeristavalt hinnangutega „arvestatud“ ehk „A“ ja „mittearvestatud“ ehk „MA“.
Kokkuvõtlik hindamine on tervikliku aineosa õppimise järel omandatud teadmiste ja oskuste hindega hindamine või neile hinnangu andmine. Õpetajal on kohustus märkida kokkuvõtlikud hinded ja hinnangud e-päevikusse samal päeval pärast suulist vastamist ning hiljemalt viie tööpäeva jooksul kirjaliku töö sooritamisest.
Kokkuvõtvalt hinnatakse kursuse- ja kooliastmehinnetega/hinnangutega, et anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Kooliastmehinne ei pea olema kursuste tulemuste aritmeetiline keskmine. Aineõpetaja tutvustab oma hindamispõhimõtteid kursuse esimeses ainetunnis. Kursuse lõpus saab õpilane kokkuvõtva kursusehinde ja ühe õppeaine kõigi kursusehinnete põhjal pannakse õppeaines kokkuvõttev kooliastmehinne, mis läheb
Viiepallisüsteemis hinnatakse üldmooduli ja õppesuuna mooduli kursuste õpitulemuste saavutatust ja kasutatakse punkti- või protsendiarvestust järgmiselt:
1) hindega „5” ehk „väga hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid ning õpilane on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
2) hindega „4” ehk „hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, esineb eksimusi ja õpilane on saavutanud 75–89% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
3) hindega „3” ehk „rahuldav”, kui saavutatud õpitulemustes esinevad puudused vastavalt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele ning õpilane on saavutanud 50–74% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
4) hindega „2” ehk „puudulik”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja õpilane on saavutanud 20–49% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust;
5) hindega „1” ehk „nõrk”, kui nõutavad teadmised ja oskused puuduvad ning õpilane on saavutanud 0–19% maksimaalsest võimalikust tulemusest/punktide arvust. Hinne „nõrk“ pannakse ka juhul, kui õpilane keeldub vastamast või ei anna tööd ära.
Kui punktisumma või tulemuse protsent väljendub komakohtades, ümardatakse tulemus õpilase kasuks. Õpetajal on lubatud kasutada viiepallisüsteemi hinnetega miinus „-“ ja pluss „+“ märke (v.a. kokkuvõtval hindamisel) juhul, kui ta on teavitanud suuliselt õpilasi kursuse esimeses ainetunnis antud hindamise erisusest ning kirjalikus vormis Stuudiumis õppeaine Tera kaustas hindamise rakendusjuhistes.
Mitteeristaval hindamisel valib õpetaja soorituse lävendi skaalal 50-60% vastavalt õppeülesandele/hinnatavale tööle ning teavitab sellest eelnevalt õpilasi. Üldmooduli valikõppeaine „Klassijuhatamine“ kursused „Koolikultuur ja õppimine“, „Enesejuhtimine“ ja „Karjääriõpetus“ õpitulemusi hinnatakse mitteeristavalt hinnanguga „arvestatud“ või „mittearvestatud“. Arvestatult (A) ja mittearvestatult (MA) võib hinnata valikainete kursuse õpitulemusi.
Kool tagab õpilasele vajadusel õpitulemuste saavutamiseks järelevastamise ja ümbervastamise võimaluse. Järelevastamine või ümbervastamine toimub üldjuhul üks kord ning mitte hiljem kui kaks päeva enne kursusehinnete väljapanemise tähtaega. Õpilasele määratakse järelevastamiste, järelarvestuste ja konsultatsioonide aeg väljaspool tema õppetundide aega. Kui õpilane ei saa kokkulepitud järelevastamisel või ümbervastamisel osaleda, tuleb tal õpetajat oma puudumise põhjusest eelnevalt teavitada, vastasel korral hinnatakse õpilase tulemust hindega „1“ ja ta kaotab võimaluse järele vastamiseks.
Kui kirjalik või praktiline töö, suuline vastus (esitus), praktiline tegevus või selle tulemus on jäänud hindamata puudumise tõttu, kannab õpetaja e-päevikusse märke „T“ (tegemata) ka „P“ märke (puudumine) kõrvale. Õpilasele antakse võimalus järele vastamiseks, pikema puudumise korral vajadusel eelnevalt konsultatsioonis järele õppimiseks. Kui õpilane ettenähtud ajaks tööd järele ei soorita, on õpetajal õigus märge „T“ kustutada ning asendada hindega „1“. Kui õpilane on töö järele vastanud, kustutab õpetaja märke „T“ ja kannab sisse järelevastamise hinde või hinnangu. Järele vastata tuleb õpilasel esimesel võimalusel, üldjuhul 10 tööpäeva jooksul kooli naasmisest või märke „T“ päevikusse kandmisest.
Kui pärast õpilase haigusperioodi või spordilaagris osalemist järele õppimine ja vastamine langeb kokku kursusehinde väljapanemise tähtajaga, kirjutab õpetaja e-päevikusse kokkuvõtva hinde asemel märke „MH“ (mitte hinnatud) ning kirjutab hinde märke „MH“ asemele pärast järelevastamise sooritamist kohustuslikus konsultatsioonis. Kohustusliku konsultatsioonide alternatiivina võib toimuda järeleõppimine ka iseseisvalt õpetaja poolt antud materjalide ja digivahendite abil.
Kui gümnaasiumiõpilane puudus koolist olümpiaadi riiklikus voorus, rahvusvahelisel olümpiaadil või võistlusel osalemise tõttu, siis tööd, mida tema klassikaaslased sel ajal tegid ja mis on seotud antud olümpiaadi või võistluse ainetega, hinnatakse hindega “5” või “suurepärane”.
Õpilasele, kes on ühe kursuse jooksul puudunud 1/3 või rohkem õppetundidest, võib aineõpetaja kursusehinde välja panemiseks koostada kursuseülese arvestustöö. Tähtaja valikul ja tingimuste määramisel arvestab õpetaja, et õpilasele peab jääma piisavalt aega tööks valmistumiseks.
Kui tööd, suulist vastust, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või hinnanguga „mittearvestatud“, antakse õpilasele võimalus ümbervastamiseks esimesel võimalusel, üldjuhul 10 tööpäeva jooksul ja vähemalt kaks päeva enne kursusehinde väljapanemise tähtaega. Ümbervastamise sisu ja vormi otsustab õpetaja. Kui õpilane on töö vastanud, kannab õpetaja e-päevikusse ümbervastamise hinde või hinnangu kaldkriipsuga esialgse hinde või hinnangu kõrvale kokkuvõtliku hindamise korral. Kokkuvõtlikul hindamisel arvestatakse parandatud hinnet. Kokkuvõtva hindamise korral asendatakse negatiivne hinne või hinnang positiivsega.
Kui tuvastatakse ebaausate võtete kasutamine (plagiaat, mittelubatud tehniliste vahendite kasutamine või mahakirjutamine), hinnatakse töö tulemust hindega „1“ ning hinde kõrvale lisatakse vastavasisuline kommentaar. Kui õpilane oli tunnis ega sooritanud hindelist tööd, siis ta saab selle töö eest „1“.
Järele vastata ja ümber vastata saab teisipäeviti ja neljapäeviti kell 14.05-15.45 vastamistunnis. Õpilane, kes soovib ebaõnnestunud või puudutud kirjalikku tööd järele või ümber vastata, teavitab sellest aineõpetajat vähemalt kaks tööpäeva ette, et õpetajale jääks mõistlik aeg järeltöö koostamiseks. Järeltööd saab õpilane sooritada ka õpetajaga kokkuleppel lõunavahetunni ajal juhul, kui hindamisvorm ning vastamise/töö sooritamiseks kuluv aeg seda võimaldab.
10. ja 11.klassi õpilastele antakse võimalus jooksval õppeaastal saadud ühe rahuldava kursusehinde parandamiseks õppeaines augusti õppenõukoguni. 12. klassi õpilane saab medali saamiseks parandada kõikide läbitud ainete kõikidest kursustest ühte kursuse hinnet omal valikul. Avaldus tuleb esitada õppejuhile hiljemalt 31.jaanuariks. Hinde parandamiseks antakse aega kolm kuud peale avalduse esitamist.
Otepää Gümnaasiumis loetakse „puudulik”, „nõrk” või „mittearvestatud“ kursusehinne ning 12. klassi lõpuks sooritamata uurimis- või praktiline töö õppevõlgnevuseks. Kursusehinde õppevõlgnevused likvideeritakse üldjuhul õppeaasta jooksul. Ühest klassist teise üleviimisel on pärast õppeperioodi lõppu täiendavaks õppetööks määratletud mitterahuldavate kursuste (võlgnevuste) arv arvestusega, et õpilasele ei tohi olla pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursuste hinnetena välja „nõrgad“, „puudulikud“ või “mittearvestatud”. Lubatud mahu ületamisel on kooli direktoril õigus õpilane kooli nimekirjast välja arvata.
Ühegi õppeaasta lõpuks, s.o augusti õppenõukoguks ei tohi gümnaasiumiõpilasel olla õppetöös õppevõlgnevusi. Võlgnevuste korral arutatakse iga õpilase juhtumit õppenõukogus. Vajadusel teeb õppenõukogu direktorile ettepaneku vastavaks otsuseks, milleks võib olla koolist väljaarvamine või kokkulepitud individuaalne töö.
1) Õpilasel ning alaealise õpilase lapsevanemal on õigus esitada õppenõukogule täiendavat infot võlgnevuste aruteluks. Mõjuva põhjuse korral nähakse ette pikendatud täiendav õppetöö ning seejärel sooritatakse kursuse järelarvestus.
2) Aineõpetaja ettepanekul on õigus suunata 12. klassi lõpetav õpilane kursuse uuesti läbimisele, mida korraldatakse kootöös HEVKO-ga ning mille juures rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi.
Valikaine võlgnevuse korral on võimalik asendada ühel korral gümnaasiumiõpingute ajal ebaõnnestunud kursus uue valikkursusega – positiivse soorituse korral kustutatakse mittearvestatud kursus õpilase individuaalsest kursuste arvestusest. Valikainekursuse asendamise taotluse vabas vormis esitab õpilane või tema eestkostja õppejuhile. Taotluses peab olema märgitud asendamise vajaduse põhjus ning asenduskursuse nimetus. Valikkursustest on erandjuhtudel võimalik loobuda 2 nädala jooksul alates kursuse toimumise algusest. Hilisematel loobumistel on kursuse tulemuseks mittearvestatud ning kursuse positiivsele tulemusele sooritamiseks on vaja läbida mõni muu kursus koolis või väljaspool kooli.
Kooli hindamisjuhendist lähtuvad täpsemad juhised kirjeldab õpetaja aine Stuudiumi päeviku hindamisjuhendis.
Kooli lõpetamiseks ei tohi ühegi õppeaine kooliastme hinne olla „nõrk“ või „puudulik“ või „mittearvestatud“. Kooliastmehinded pannakse 12. klassi õpilastele välja kooli üldtööplaanis määratud ajaks. Kursusehindeid „nõrk“, „puudulik“ ja „mittearvestatud“ on 12. klassi õpilasel õigus järele vastata täiendava õppetöö lõpuni.
Gümnaasiumi lõputunnistus antakse õpilasele,
1) kes on läbinud 96 kursuse mahus õppetööd ning kelle kooliastmehinded ja valikkursuste hinded on vähemalt rahuldavad või arvestatud;
2) kes on sooritanud õppeaine kohustuslikule mahule vastavad eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid või võõrkeele sertifikaadieksami;
3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele koolieksami, mille nõuded kehtestab kool aineõpetaja poolt koostatud koolieksami juhendiga hiljemalt õppeaasta 1. märtsiks;
4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul uurimistöö või praktilise töö.