Otepää Gümnaasiumi 12. klass käis eelmisel reedel õppekäigul Tartus. Päeva alustasime ringkäiguga Eesti Rahva Muuseumis. Raadi lennuväljal asuv muuseum on ühtlasi ka Eesti kõige laiem sild. Pärastlõunal osalesime arutelul „Noored ja Euroopa Liidu tulevik“.
ERM-i maja on kujundatud ajateljena – kõrgema laega lähiajaloost kuni madala laega kiviajani. Osa majast on ehitatud üle vee – see on umbes 70 meetri laiune ala. Esemed, mida nägime muuseumi väljapanekutes, moodustavad vaid killukese olemasolevast kogust muuseumi varakambrites. Selles, et eesti rahval on võimalus käia oma ajalooga tutvumas, oli suur roll Eesti Kirjameeste Seltsi presidendil Jakob Hurdal, kes 1888. aastal algatas rahvapärimuse kogumise.
Näitusel „Uurali kaja“ tutvusime soome-ugri keelkonna keeltega. Sõnad kala, süda, kuusk ja vesi kõlavad meie keelkonnas sarnaselt. Just vesi oli loodusrahvastele oluline, sest mööda seda kulges liikumine asulate vahel ning ka toidupoolist saadi jõgedest ja järvedest. Komi tare ning Karjala saun tekitavad giidi sõnutsi välismaalastes palju elevust. Paljud eestlased aga tunnevad neis madalates hoonetes äratundmisrõõmu – just sellistes elasid ja toimetasid nende esivanemad.
Liikusime tagasi ajajoonele ning leidsime eest väljapaneku fosforiidisõjast, Balti ketist ning piiritsooni, mis oli raudseks eesriideks Nõukogude Liidu ja välismaailma vahel. Eraldi ruumis laius Eesti lipp, mis on pühitsetud 1884. aastal Otepääl. Veel nägime aurumasinat, kratte, näitust vaipadest ja regilauludest ning kõige lõpuks erinevaid arheoloogilisi leide, alates luustikest ning lõpetades potikildude ja odaotstega.
Pärastlõunal suundusime Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi inglisekeelsele arutelule Euroopa Liidu tulevikust ning noorte rollist selles. Mõtiskluses osalesid Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ja Euroopa Komisjoni hariduse-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics. Et kõik saaksid vestlusest osa, pakuti ka võimalust kuulata eestikeelset sünkroontõlget. Räägiti õpilasvahetusest Erasmus ning noorte ülikooliõpingute tähtsusest. Et vähendada noorte stressi gümnaasiumi lõpueksamite olulisuse pärast, toetuvad ülikoolid enam erialakatsetele. Koormust jaotatakse ka tagurpidi klassiruumi meetodiga ehk õpilased töötavad materjalid läbi kodus ning tundides korratakse ja kinnistatakse õpitu. Kõnelejad arvasid, et kõige olulisem oskus on ära õppida keeled, sest need aitavad ka kultuurist paremini aru saada.
Liis Antsi, abiturient