Eriolukorra kehtestamine meie riigis, mille tulemusena on koolid distantsõppel, tekitas nii mõneski mõttes õpilaste elus suurema või väiksema kaose. See, et õppida tuleb nii-öelda kaugõppe vormis ja kõige rohkem peab lootma iseenda hoolsusele, sai selgeks juba esimestel nädalatel. Märtsi lõpus jäi hinge väike lootus ikka veel kevadsemestril koolipinki naasta, kuid päev-päevalt see kustus.
Mõnes mõttes on selline süsteem isegi tore, kui oskame arukalt oma koolitööd korraldada, kuid teisest küljest lõi selline elu meie plaanid pea peale. Kogesime väga tõsiselt, kui vajalikud on meile kaaslased, õpetajad ja kogukond, kellega nüüd juba pikemat aega on saanud suhelda vaid virtuaalselt. Nimelt pidime oma praktilise töö käigus (selgitus: 11. klassis tuleb sooritada praktiline töö või koostada uurimus vabalt valitud teemal) just sel päeval, kui kuulutati välja eriolukord, oma koolis lavastama omaloomingulise nukunäidendi. Olime selleks valmistunud pikalt: teinud nukud ja rekvisiidid, kaasanud oma klassivendadest lauljad, korraldanud hoolega lavaproove. Ja siis – nagu välk selgest taevast – tabas meid tõdemus, et etendust polegi võimalik teha. Tol hetkel oli veel lootus, et mis siis ikka, kooliaasta lõpuni on ju pikk aeg, küll ära teeme. Aga võta näpust – kooliuksed on jäänudki suletuks ja kellelegi meie lavastust etendada polnud. Ometi oli see oluline osa meie kohustuslikust tööst.
Vana tõde on see, et pole olemas lahendamatuid olukordi. Nii otsustasimegi taotleda võimalust koolimajja pääseda, oma kallid nukud taas välja võtta ning oma etendusest video teha. Pidasime kinni kõikidest rangetest reeglitest: olime sirmi taga vaid kahekesi, püüdes hoida nõutud vahet, laulud salvestati eraldi kodus ja need monteerisime hiljem näidendile juurde. Ainult kaitsemaske me ei kandnud, sest see oleks olnud meie töö kvaliteedile takistuseks.
Päris tore oli vahelduseks tulla oma armsaks saanud koolimajja ja nukkudega mängida. Kahjuks jäi meil küll esinemisnärv saalitäie rahva ees kogemata ja aplauski saamata, kuid teisest küljest oleme positiivsed: tänu eriolukorrale saame nüüd oma lavastust veel aastate möödudeski vaadata. Tavaolukorras poleks me selle peale tulnudki, et lavastusest video teha.
Nukunäidendi video on siin
Elo Liis Tammoja ja Teele Mägi, OG 11. klassi õpilased