Retk metsavendade radadel

Postitatud kategoorias:

Uudised

Autor:

Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskele on rajanud kohalik mees Meelis Mõttus omapärase talu, mis pakub enneolematut punkriturismi – võimalust osa saada metsavenna retke raames ühest Eesti ajaloo järgust koos metsavenna punkri külastusega.

Kes siis olid metsavennad? Enne ja pärast teist maailmasõda põgenes Eestis võõrvõimu repressioonide eest metsadesse tuhandeid mehi. Kardeti nõukogude või saksa armeesse mobiliseerimist, jõukamate talude omanikud kartsid Siberisse küüditamist. Metsa ehitati maa-alused punkrid, kus sai aastaringi elada. Mehi, kes sellise elu olid valinud, nimetati metsavendadeks. Paljudel metsa põgenenud meestel säilis mitmeid aastaid lootus Eesti Vabariigi peatseks taastamiseks välisriikide abil. Nõukogude repressiooniorganid pidasid metsavendadele halastamatut jahti. Suur osa metsa peitunud meestest tapeti või saadeti pärast tabamist vangilaagritesse ja nende nimede järele võib kirjutada 25+5 Siberis. Viimased metsavennad tulid vabatahtlikult metsast välja alles tuhande üheksasaja seitsmekümnendatel aastatel.

Vahetult enne sügisest koolivaheaega käisid 12. klassi õpilased õppekäigul Metsavenna talus Võrumaal. Ka meil õnnestus natuke sellest ränkraskest ajaperioodist osa saada  taluperemehe, väga emotsionaalselt kõneleva Meelis Mõttuse jutustuste ning pildimaterjali vaatamise kaudu. Retke käigus otsisime „NKVD üksusena“ (tolleaegne NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus) aita peitu pugenud „metsavenda“. Leidja sai väikese, aga sellel ajal hinnas olnud autasu. Viibisime metsa ehitatud pimedas punkris, kus valgusallikaks olid ainult küünlad, ning kuulasime kohati õudust tekitavaid mälestusi metsavenna otseselt järeltulijalt. Ürituse lõpetas metsavenna eine – koorega keedukartul või ja soolaga. Peale einestamist laulsime koos taluperemehe Meelis Mõttusega metsavendade laule.

Kõik see pani nii mõnegi mõtlema, kui habras on vabadus ja see ei ole kindlasti iseenesestmõistetav.