Mis nime kandis Otepää enne, kui asula sai 1922. aastal ametlikult Otepää nime? Sellele ja paljudele teistele küsimustele otsisid vastuseid Otepää Gümnaasiumi mälumängul osalenud õpilased.
Mälumäng toimus 12. novembril kooli aulas ning sellest said osa võtta 5.–12. klasside õpilased. Iga klass võis välja panna kolmeliikmelise võistkonna. Võisteldi kahes vanuserühmas: 5.–7. ja 8.–12. klasside arvestuses. Mõlemad vanuserühmad vastasid samadele küsimustele.
Esitluses oli 20 küsimust, mis puudutasid ajalugu, keelt, loodusteadusi ja ühiskonda. Mälumängus tuli tunda nii kodukoha ajalugu ja geograafiat kui ka kultuuri ning loodusteadusi.
Näiteks küsiti, mis nime kandis Julie von Schrencki karjamõis, mille järgi Otepää alevit enne 1922. aastat tunti. Võistlejad pidid nimetama ka organisatsiooni, mille lipuna pühitseti 1884. aastal Otepääl sini-must-valge lipp, ning leidma, millised Põlva- ja Võrumaa vallad piirnevad Otepää vallaga.
Loodusteaduste küsimustes tuli muu hulgas arvata, milline lind veedab talve Aafrikas ja võib lennata mitu kuud järjest laskumata, ning selgitada, miks tekivad tõus ja mõõn. Kultuuri ja ajaloo teemal küsiti näiteks, kes ütles „Ja ta liigub siiski!“ ja millise sündmusega seostub lause „See on väike samm minu jaoks, aga suur samm inimkonnale“.
Nooremas vanuserühmas saavutas esikoha 5.a klass, teise koha 6.a klass ja kolmanda koha 7.a klass. Vanemas vanuserühmas võitis 8. klass, teiseks tuli 10. klass ja kolmandaks 9.a klass.
Küsimuste koostamisel aitas füüsikaõpetaja Toomas Liivamägi, kellele kuulub korraldajate suur tänu.
Mälumäng pakkus õpilastele võimaluse panna proovile oma teadmised, tähelepanelikkus ja koostööoskus. Küsimused ühendasid kohaliku Otepää loo üldisemate ajaloo-, teadus- ja kultuuriteemadega.
Otepää Gümnaasiumi õpilasesindus
Fotod: Kristelle Maranik
