3. veebruari projektipäeval toimus Otepää Gümnaasiumis üleriigilise ajarännaku osana retk aastasse 1920.
Seekordne üle-eestiline ajarännak, mis toimub paljudes Eesti koolides veebruarikuu jooksul, on pühendatud Eesti ajaloo tähtsündmuse, Tartu rahu sõlmimise meenutamisele. Eesmärk on taaselustada see hetk, et saada osa tollasest meelsusest ja vaimsusest ning olla ise kohal.
Projektis osalesime kogu kooliperega, aga tegevused olid algklassidel ning 5.-12. klassidel vastavalt eale erinevad.
Alates 5. klassist kogunesid ajastukohaselt riietunud õpilased ja õpetajad hommikul kooli aulasse, kus käivitasime ajamasina ja lugesime end ühiselt kümnendite kaupa ajas sada aastat tagasi. Häälestumiseks ja ajastu atmosfääri tabamiseks vaatasime kõigepealt filmi “Nimed marmortahvlil”. Kuna filmis kajastatavad lõunarinde sündmused toimusid üsna meie kodupaiga lähedal, peaks film Otepää rahvale eriti südamelähedane olema, aga üllatuseks selgus, et paljud õpilased polnud filmi varem näinudki.
Pärast filmi lõppu said põgusalt sõna õpilaste kehastatud toonased kohalikud inimesed. Nende vestluse kaudu saime aimu noil aegadel Otepääl/Nuustakul toimunust. Viibisime hetkes, mil oli teada, et rahulepingu sõlmimine Tartus on tundide küsimus. Siirdusime töötubadesse, mis aitasid meil täita aega pikalt oodatud sõnumi, et leping allkirjastatud ja Eesti riik eluõiguse saanud, saabumiseni.
Õpilased osalesid kahe tunni vältel klasside kaupa seitsmes temaatilises töötoas. Kunagist sõjavarustust tutvustas kaitseliitlane Andrus Sumberg koos abilise Mati Loogiga, meditsiinitöötoa tegevusi aitasid perenaise Katrin Karuse juhtimisel läbi viia Ruth Ong ja 9.a klassi õpilased Eliise ja Helis. Vanu ajalehti suunasid lugema Marika Paavo, Kirsti Vuks ja Kadri Reek, riviõppust korraldas III korruse koridoris Markko Arminen abilisega. Aulas sai kätt proovida sulega kirjutamises, sinimustvalgete paelte punumises ja tervituskaartide meisterdamises, lisaks sai uurida vabadussõjas osalenud sõjameeste tüüpe. Ühistöö töötuba juhendasid Ave Kruusmaa, Jelena Salumaa ning nende abilised Janeli Mänd ja Liina Uudelt. Lisaks oli aulas veel võimalus kirjutada pikale plakatirullile oma ootused ja lootused ning soovid tuleviku-Eestile. I korruse koridoris ja töökojas sai oma osavust, jõudu ja kiirust proovile panna kalapüügis, õhupüssi laskmises ja seljakotiga takistusraja läbimises, õpilasi juhendasid Peeter Mändla, Kerri Rauk ja Kervin Kull. Naiskodukaitsja seljakoti sisu kohta andis selgitusi Inga Kotkamäe. Õpilasi toetasid klassijuhatajad ja asendusklassijuhatajad.
Kuigi töötubade esmane eesmärk oli ajastu vaimu tunnetamine ja silmaringi laiendamine, mitte võistlemine ja mõõduvõtmine, jäi töötubades siiski silma: takistusraja läbisid kõige kiiremini 9.a klassi õpilased, järgnesid 6.a ja 7.a. õpilased. Laskmine ja kalapüük: I koht 9.a; II koht 8.a; III koht 9.b.
Ajalehtede lugemises ja sealt info otsimises olid 7.-9. klassi arvestuses tublimad 9.b klassi õpilased, II koht kuulus 8.a klassile ja III koht 8.b klassile, 10.-12. klassi arvestuses võitis 10. klass.’
Riviõppusel tõsteti esile 9.ab, 5.ab ja 6.ab klasse.
Sõjameeste tüüpe tundsid hästi 11. klass, väikeklass, 6.a, 10. klass ja 8.b klass.
Pärast töötubades osalemist ja lõunapausi, kus sai keha kinnitada sõdurisupi ning pekileivaga, koguneti taas aulasse, kus said jälle sõna omaaegsed alevikodanikud, rollimänguna esitati võimalik Tartu rahu saabumise moment Otepääl. Sõna said apteeker Valter Jalviste/Jentson (Taavi Koppel), Gustav Wulff (Karl Gustav Krüünvald), koolijuhataja Friedrich Klement (Henrik Luik), kuperjanovlane Rudolf Tarikas (Erki Toomemägi), köster Pajo (Kaur Kadaja), kirjastaja Johannes Vaher (Kenert Künnapuu). Toredad rollid tegid Mihkel Org ja Ervin Viks nõukogude võimu pooldajatena ning veel Liisi, Bärbel, Isabel, Mari-Liis, Kerle, Mikk Martten, Janser-Jax, Karl Martin, Oliver, Karl Eric, Hans Markus, Eliise, Ivar ning Kristjan, Hugo, Karl ja Markus.
Projektipäeva lõpetasid padespaani tantsimine ja G. Wulffi sõnadele loodud ühislaul „Ööbikule“.
Kogu päeval hoidis silma peal alevivanem Hendrik Steinfeldt Ene Prantsu kehastuses. Ene on muide Hendriku lapselaps.
Täname kõiki õpilasi ja õpetajaid, kes end saja aasta taha mõtlesid ja ajastukohastes riietes tulid ning püüdsid ka riietusele vastavalt käituda. Täname õpilasi, kes rollimängus osalesid. Täname koolisööklat eesotsas Ursula Juhkamiga sõduritoidu ja eriti sõdurimaiuse ehk soolapeki pakkumise eest. Täname kõiki töötubade läbiviijaid ja nende abilisi ning klassijuhatajaid. Aitäh Rita Pärnikule abi eest töötubade ettevalmistamisel.
Tagasisidet õpilastelt:
“Otepää inimestest näitemängu Tartu rahulepingu sõlmimise järel oli huvitav jälgida ja mõistatada, kes on kes, filmi vaatamine oli jällegi teistmoodi elamus, sest ma polnud “Nimed marmortahvlil” varem näinud ning ei teadnud, milliseid kogemusi peaaegu minuvanused koolipoisid läbi pidid elama. 1920ndate aastate riiete kandmine oli hea vaheldus, tüdrukud enam ei kanna kleite ja seelikuid nii nagu vanasti”
“Riietus ja töötoad andsid rohkem tunda, kuidas nende inimeste elu tegelikult oli. Teksades on kerge mitte aru saada, kuidas need inimesed ennast tundsid, aga kui sul on endal ka seelik seljas, siis on kohe teine tunne ja tundsin ennast lähemal filmis toimuvale ja selle aja inimestele.”
“Oli huvitavam kui tavaline koolipäev ning seetõttu jäi ka rohkem meelde.”
“Nägin täpsemalt selle aja riietust, kirja ning meil oli ka toit sellele ajale kohane ja see aitas mõista paremini”.
“See pani mind kujutlema, mis elu võis olla või mida sel ajal inimesed võisid tunda. See aitas vaadata selle aja vaatenurgast ja aru saada erinevustest tänapäevaga võrreldes.”
Ajalooõpetajad Kaja Asmer ja Heivi Truu