Hindamisjuhend

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut ning haridustee valikuid. Hindamisega innustatakse ja suunatakse õpilast sihikindlalt õppima, antakse tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta, suunatakse õpilase enesehinnangu kujunemist ja õpetaja tegevust õpilase õppimise toetamisel.

Otepää Gümnaasiumi hindamissüsteemis hinnatakse ainealaste teadmiste ja oskuste tulemusi numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis, mitteeristavalt hinnangutega „arvestatud“ ja „mittearvestatud“ ning õppimist toetava (kujundava) hindamise abil. Aineõpetaja tutvustab oma hindamispõhimõtteid trimestri esimeses ainetunnis.

Viiepallisüsteemis hinnatakse õpitulemuste saavutatust ja kasutatakse punktiarvestust järgmiselt:

• hindega „5” ehk „väga hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid ning õpilane on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „4” ehk „hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, esineb eksimusi ja õpilane on saavutanud 75–89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „3” ehk „rahuldav”, kui saavutatud õpitulemustes esinevad puudused vastavalt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele ning õpilane on saavutanud 50–74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „2” ehk „puudulik”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja 15 õpilane on saavutanud 20–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „1” ehk „nõrk”, kui nõutavad teadmised ja oskused puuduvad ning õpilane on saavutanud 0–19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Kui punktisumma on väljendatud komakohtades, ümardatakse tulemus õpilase kasuks. Õpetajal on lubatud kasutada viiepallisüsteemi hinnetega miinus „-“ ja pluss „+“ märke (v.a. trimestri ja õppeaasta kokkuvõtlikul hindamisel) juhul, kui ta teavitab kirjalikus vormis õppeaasta esimeses ainetunnis õpilasi antud hindamise erisusest.

I kooliastmes kasutatakse mitteeristavat hindamist „arvestatud ehk „A“ ja „mittearvestatud“ ehk „MA“ õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kehalises kasvatuses, muusikas, kunstis, tööõpetuses, informaatikas ja inimeseõpetuses koos õpitulemuste sõnalise kirjeldusega. Kokkuvõttev hinnang antakse iga trimestri lõpus. Mitteeristaval hindamisel valib õpetaja soorituse lävendi skaalal 50-60% vastavalt õppeülesandele/hinnatavale tööle ning teavitab sellest eelnevalt õpilasi. 

Õpetajal on kohustus märkida hinded ja hinnangud e-päevikusse samal päeval pärast suulist vastamist ning hiljemalt viie tööpäeva jooksul kirjaliku töö sooritamisest.

Otepää Gümnaasiumis hinnatakse põhikooli õpilasi kokkuvõtvalt trimestri- ja aastahinnetega/hinnangutega, et anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. 

Õppimist toetav (kujundav) hindamine toimub õppe kestel, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, käitumisviise, antakse edasi- ja tagasisidet õpilase seniste tulemuste kohta ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning edasiside sisaldab ettepanekuid tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õpilased kaasatakse õppimise ja käitumise hindamisse, et arendada nende eneseanalüüsi ja kaaslase hindamise oskust ning suutlikkust eesmärke seada ja nende poole liikuda.

1. klassides kasutatakse I trimestril sõnalist hindamist. Õpilasele antakse tagasiside õppeprotsessis osalemisele ja õpitulemustele, kooliastme pädevuste ning õpioskuste ja harjumuste kujunemisele.

Õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud annavad tagasisidet õpilase käitumisele ja hoolsusele, et toetada tema väärtushoiakute ja üldtunnustatud kõlblus- ja käitumisnormide kujunemist. Hinnang antakse õpilase käitumisele ja hoolsusele iga trimestri lõpus järgmiselt:

• käitumishinde ja hoolsushindega „eeskujulik“ ehk „E“ hinnatakse õpilast, kes tavaliselt oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites ning kellel ei esine hindamisperioodil põhjuseta puudumisi. 16
• käitumishinde ja hoolsushindega „hea“ ehk „H“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites; kui ta on hindamisperioodil põhjuseta puudunud kuni 5 õppetundi.
• käitumishinde ja hoolsushindega „rahuldav“ ehk „R“ hinnatakse õpilast, kes sageli oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites; kui ta on hindamisperioodil põhjuseta puudunud kuni 10 õppetundi.
• käitumishindega „mitterahuldav“ ehk „MR“ hinnatakse õpilast, kes harva oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites; kui ta on põhjuseta hindamisperioodil puudunud üle 10 õppetunni. Samuti võib õpilase käitumise hinnata “mitterahuldavaks”, kui ta on sooritanud õigusvastase teo.

Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja õpilaskodu kasvatajatega. Klassijuhataja tutvustab õpilastele üldist käitumise ja hoolsuse hindamise korraldust õppeaasta algul. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja kriteeriume oma aines tutvustab aineõpetaja õppeaasta esimestel tundidel või koostab koostöös õpilastega klassi reeglid. Kõik õpilaskodus elavate õpilaste kasvatajad fikseerivad oma hinnangu administraatori poolt loodud Stuudiumi küsimustikus. Klassijuhataja arvamusel on otsustav kaal kokkuvõtvate hinnangute määramisel. Käitumise ja hoolsuse aastahinne kantakse klassitunnistusele ja õpilasraamatusse.

Kool tagab õpilasele vajadusel õpitulemuste saavutamiseks järelevastamise ja ümbervastamise võimaluse.

Kui kirjalik või praktiline töö, suuline vastus (esitus), praktiline tegevus või selle tulemus on jäänud hindamata puudumise tõttu, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks ja vajadusel sellele eelnevaks järeleõppimiseks. E-päevikusse kannab õpetaja „P“ märke (puudumine) kõrvale märke „T“ (tegemata). Kui õpilane ettenähtud ajaks tööd järele ei soorita, on õpetajal õigus märge „T“ kustutada ning asendada hindega „1“. Kui õpilane on töö järele vastanud, kustutab õpetaja märke „T“ ja kannab sisse järelevastamise hinde või hinnangu. Järele vastata tuleb õpilasel üldjuhul 10 tööpäeva jooksul kooli naasmisest.

Kui pärast haigusperioodi järele õppimine ja vastamine langeb kokku trimestrihinde väljapanemise tähtajaga, kirjutab õpetaja e-päevikusse kokkuvõtva hinde asemel märke „MH“ (mitte hinnatud) ning kirjutab trimestri hinde märke „MH“ asemel pärast järeltöö sooritamist. 

Kui tööd, suulist vastust, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või hinnanguga „mittearvestatud“, antakse õpilasele võimalus ümbervastamiseks üldjuhul 10 tööpäeva jooksul ja vähemalt kaks päeva enne trimestri- hinde väljapanemise tähtaega. Ümbervastamise sisu ja vormi otsustab õpetaja. Kui õpilane on töö vastanud, kannab õpetaja e-päevikusse ümbervastamise hinde või hinnangu kaldkriipsuga esialgse hinde või hinnangu kõrvale jooksva hindamise korral. Kokkuvõtva hindamise korral asendatakse “puudulik” või “nõrk” hinne või hinnang „mittearvestatud“ positiivse hinde või hinnanguga.

Kui tuvastatakse plagiaat või spikerdamine, hinnatakse töö tulemust hindega „1“ ning lisatakse hinde kõrvale kommentaar. Õpilane saab ümbervastamise võimaluse.

Järelevastamine ja ümbervastamine toimub teisipäeviti ja neljapäeviti kell 14.15-16.00 järelevastamise ruumis. Õpilane, kes soovib ebaõnnestunud või puudutud kirjalikku tööd järele või ümber vastata, teavitab sellest aineõpetajat vähemalt kaks tööpäeva ette, et õpetajale jääks mõistlik aeg järeltöö koostamiseks. Järeltööd saab õpilane sooritada ka õpetajaga kokkuleppel lõunavahetunni ajal juhul kui hindamisvorm seda võimaldab.

Täiendavale õppetööle määratakse õpilane III õppeperioodi lõpus õppeainetes, milles ühe või mitme trimestri kokkuvõttev hinne on „2“ või „1“ või „mittearvestatud“. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad ning õppeprotsessis omandamata teadmised ja oskused ning sooritab õpitulemuste saavutamist mõõtvad hindelised tööd. Aineõpetaja koostab täiendava töö kava, mis sisaldab teavet täiendava juhendatud õppe temaatika-sisu ja mahu ning kavandatud õpitulemuste kohta. Õppejuht koostab täiendava töö ajakava. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades tulemusi.