27. jaanuaril toimus vestlusring, kus arutleti, kuidas lapsevanemad saaksid õpetajatega paremini suhelda, kui nende südames on mure lapse heaolu pärast. Osalesid nii lapsevanemad kui ka õpetajad. Arutelu eesmärk oli leida parimaid viise konstruktiivseks ja tulemuslikuks suhtluseks.
Vestluse käik ja tähelepanekud
Vestlusring algas kahe erineva situatsiooni etendamisega lapsevanema ja õpetaja vahel. Esimeses situatsioonis oli mures lapsevanem nii ärev, et ei suutnud kuulata õpetajat ja mõjus süüdistavalt, teises kuulas rohkem ja mõjus mõistvalt ning lahendust otsivalt. See andis osalejatele võimaluse kogeda erinevaid suhtlusviise ning analüüsida, millised tegurid aitavad kaasa paremale koostööle.
Arutelu käigus jõuti järeldusele, et sageli tuleneb süüdistav toon abituse tundest. Kui lapsevanem ei tunne, et teda kuulatakse, võib ta minna kaitsvale positsioonle, mis vestluspartnerile mõjub ründavana. Samas märgiti, et kui inimene tunneb, et teda on mõistetud ja kuulatud, on ta ise valmis lahendusi pakkuma. Kuulamise olulisust rõhutades leiti, et tegelikult kulub tähelepanelikuks kuulamiseks vähem kui kolm minutit, kuid selle mõju on märkimisväärne.
Kuidas jõuda lahenduseni?
Üks olulisi küsimusi, mida vestlusringis arutati, oli see, miks mõnikord lahenduseni ei jõuta. Leiti, et lahenduse leidmiseks peavad kõik osapooled olema ühes inforuumis – pealiskaudne suhtlus või puudulik teave võib tekitada segadust ja arusaamatusi.
Aruteluna ilmnes, et õpetaja poole tuleks pöörduda kohe, kui mure tekib, mitte seda edasi lükates. Parim viis selleks on Stuudiumi kaudu, kus saab mure lühidalt kirja panna ning lisada ka oma telefoninumbri, et vajadusel kiiremini ühendust saada. Kui vanem ilmub kooli ootamatult, jääb vestlus sageli pinnapealseks ja võib tekkida oht möödarääkimisteks.
Lapse iseseisvus ja avatud suhtlus
Vestlusringis tõstatati ka küsimus, kuidas julgustada lapsi ise oma muredega õpetajate poole pöörduma. Leiti, et õpetajatel on lihtsam olukordi mõista, kui neil on võimalikult palju informatsiooni. Seetõttu on oluline, et lapsed õpiksid ise oma vajadusi ja muresid väljendama.
Lapsevanema ja õpetaja koostöö.
Koolikeskkonnas on oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad teeksid koostööd ning et lapsevanemad tunneksid huvi oma lapse heaolu vastu. Üks lihtsamaid viise selleks on lapsega regulaarselt vestelda, uurida, kuidas tal tegelikult läheb, ja tundma õppida tema huvisid. Selline kontakt loob usaldust ja aitab lahendada võimalikke probleeme enne nende suureks paisumist.
Vanemlikud oskused ja teadmised on erinevad, samuti lapse ja koduse kasvatuse taust. Kuigi igas peres on oma lähenemine, on oluline, et lapsevanem, õpetaja ja laps moodustaksid ühtse meeskonna, mille eesmärk on lapse heaolu.
Suhtlus ja info jagamine
Vestlusringis rõhutati, et lapsevanematel peab olema võimalus saada infot nii probleemide lahendamise protsessi käigust kui ka lõpptulemusest. Alati on oluline lapsevanemat teavitada, kui probleemiga tegeletakse, ning anda teada, kui see on lahendatud.
Lisaks soovitati lapsevanematel endalt küsida: kas minu lapsel on koolis vähemalt üks täiskasvanu, kellega tal on avatud suhtlus? See on oluline, sest laps peab tundma, et tal on koolis turvaline koht, kuhu oma muredega pöörduda.
Kokkuvõte
Vestlusringi käigus jõuti järeldusele, et mure korral tasub pöörduda õpetaja poole, kõige mugavamalt saab seda teha Stuudiumi kaudu. Oluline on, et suhtlus oleks avatud, koostööle orienteeritud ja et kõik osapooled tunneksid end kuulatu ja mõistetuna. Ainult nii saab koolikeskkond olla turvaline ja toetav paik, kus lapsed saavad rahulikult õppida ja kasvada.
Järgmine vestlusring Katrin Veere juhendamisel juba 17.02: “Pikad vahetunnid ja nutiseadmed”.
Nii lapsevanemad kui ka koolimeeskond on oodatud osa võtma – üheskoos saame luua toetavama ja mõistvama keskkonna meie lastele.
Triin Kalda
Lapsevanem ja kooli hoolekogu esimees