fbpx

Teadus algab uudishimust

Postitatud kategoorias:

Uudised

Marie Curie on öelnud: „Inimese uudishimu ja teaduse areng on see, mis viib meid edasi tundmatutesse maailmadesse.“

Septembrikuu oli Otepää Gümnaasiumis teaduskuu. Sellel kuul oli võimalus osa saada teaduse põnevast ja arendavast maailmast, süveneda teaduslikesse avastustesse ning panna proovile oma teadmised ja oskused.

Teaduskuu raames said osalejad teada, kuidas ehitatakse robotit, mis mängib jalgpalli. Neid teadmisi oli tulnud jagama Tartu Ülikoolist Allan Kustavus. 

25. septembril oli õpilastel võimalus osaleda erinevates töötubades, mida juhendas meie kooli õpetaja Kaire Ojavee. Töötubades uuriti ja arendati erinevaid tehnilisi lahendusi: ehitati torni, heitemasinat, kosmosekapslit, käsihaaratsit ning analüüsiti kujundite ruumala suurendamise meetodeid ning linna planeerimise põhimõtteid. Need tegevused aitasid arendada õpilaste tehnilisi ja analüütilisi oskusi, soodustasid koostööd ja probleemilahendusvõimet.

Algklasside õpilased said kogu septembrikuu jooksul ise teadlase rolli astuda, kui nad osalesid praktilistes katsetes ning töötubades. Nende suunajateks ja mentoriteks olid klassiõpetajad. Üheks põnevamaks katseks osutus hallitusseente kasvatamine, mille käigus õpilased avastasid mikrobioloogia maailmas peituvaid üllatusi ja seoseid. Katsete kaudu õppimine aitas noortel teadlastel mõista teaduse aluseid: katsetamine, vaatlemine ja järelduste tegemine. Õpilased tõdesid, et teaduse kaudu on võimalik avastada alati midagi uut ja põnevat.

Teaduskuu lõppes 30. septembril teadusõhtuga, kuhu olid oodatud nii suured kui ka väikesed teadlased. See oli tõeline avastuste teekond, kus katsetati ja tunnetati teaduse põnevaid tahke, osaledes erinevates töötubades. 

Näiteks oli osalejatel võimalus teada saada, kuidas koduste vahenditega saab luua tindi, mis on silmale nähtamatu. Laavalampi tehes sai kogeda, kuidas erineva tihedusega vedelikud omavahel ei segune. Kivilabürintide töötoas said osalejad teada, kuidas labürinte on ehitatud ja millist tähendust nad on kandnud. Lisaks pandi proovile osalejate oskus visandada neid keerukaid mustreid paberile.

Töötoas „Tunneta ja jäljenda“ pandi proovile osalejate meeleelundid. Ülesandeks oli tunnetada, mida kaaslane seljale joonistas, ja seejärel püüda see täpselt paberile visandada. Selles töötoas said osalejad kogeda, kuidas meie meeled ja aju koostööd teevad ning kuidas tõlgendavad välismaailma signaale.

Lisaks tunnetuslikele katsetele oli võimalus oma oskused proovile panna minivibu meisterdades. Osaleja pidi ehitama vibu ja seejärel testima, kui täpselt suudab see sihtmärki tabada. Antud katse arendas peenmotoorikat ja pakkus võimalust mõista, kuidas jõud ja pinge mõjutavad vibulaskmise täpsust. Inseneeria oskusi ja teadmisi läks vaja ka silla ning muna maandamiseks vahendi konstrueerimisel. Grilltikkudest silla ehitamine võimaldas jõuda arusaamisele, et milline on n-ö. kandev konstruktsioon ning muna maandamise töötoas otsisime lahendust, mis aitaks erinevate jõudude koostöös muna turvaliselt maapinnale maandada. 

IKT-oskustele suunatud töötubades said õpilased juhtida robotit ja drooni läbi takistusraja ning näha lasertööpinki talle antud ülesandeid täitmas. Külalislektorid Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Politsei- ja Piirivalveametist ning Kaitseliidust rääkisid osalejatele teaduse rollist nende töös.

Töötubade vahele jäid pausid, mille ajal teaduslik seiklus ei lõppenud. Koridori paigutatud teadusmängud pakkusid võimalust oma osavust ja nutikust proovile panna ning andsid teadusõhtul osalejatele võimaluse aktiivselt lõõgastuda, samal ajal endiselt uusi teadmisi ja oskusi omandades. Lisaks oli klassiruumis U208 eraldi ala, kus osalejad said oma nutikust proovida erinevate nuputamismängudega. Need ülesanded pakkusid mõtlemisväljakutset, mille lahendamine nõudis loovust ja loogilist mõtlemist.

Teaduskuu ja teadusõhtu oma katsete mitmekülgse programmiga tõestasid, et teadus on kõigile kättesaadav ning teadus ei ole ainult teooria raamatutes, vaid praktiline, kaasahaarav ja lõbus viis maailma avastamiseks.

Suur aitäh kõikidele, kes aitasid teaduse maailma tuua meie koolipere igapäevaellu. Täname õpilasi Andra Arulaant, Grettel Arulaant, Rauno Juhkamit, Karlotta Levinit, Katarina Kivimäed, Andreas Kõivu, Anete Kõivu ja Randar Pauskarit, kes olid suurepärased abikäed Teadusõhtu töötubade läbiviimisel, ning kooli õpilasesindust kohviku korraldamisega.
Eraldi suur tänu kuulub õpetajatele, kes oma teadmiste ja oskustega töötubasid juhtisid. Õpetajad Peeter, Kaire ja Silver ning huvijuht Gerli, teie panus on hindamatu ja oli suureks abiks teadukuu õnnestumisel.

Meie erilised tänusõnad kuuluvad ka külalislektoritele Allan Kustavusele, Helis Kannule, Sille Holmile, PPA ja Kaitseliidu esindajatele, kes rikastasid teaduskuud oma erialaste teadmiste ja uudsete lähenemistega teaduses. Teie külaskäik avardas õpilaste silmaringi ning pakkus ainulaadseid teadmisi.

Samuti avaldame suurt tänu klassiõpetajatele, kes kogu kuu vältel motiveerisid ja toetasid oma klassi õpilasi teaduse avastamisel. Teie pühendumus ja innustus aitasid õpilastel teadusprojektidesse süveneda ning uusi teadmisi omandada.

Teaduskuu oli tõeline meeskonnatöö, kus igaüks mängis olulist rolli. Teie kõik, nii õpilased, õpetajad, külalislektorid kui ka klassiõpetajad, aitasite muuta teaduse mõistetavaks, kaasahaaravaks ja inspireerivaks.

Pildigalerii leitav siit

Teaduskuu korraldajad ja töötubade läbiviijad
õpetajad Helen ja Tiie