Jaanuari viimasel nädalal külastasime gümnaasiumi valikaine „Inimene ja õigus“ õppegrupiga Tartu kohtumaja ning KGB kongide muuseumi. See oli väga huvitav ja õpetlik päev, sest saime näha, kuidas käib töö kohtus ning millistes tingimustes pidid vangid olema nõukogude ajal.
Kõigepealt alustasime Tartu kohtumajast, kus võttis meid vastu kohtunik Anneli Tanum. Ta tutvustas kohtumaja ruume ning meil oli võimalus istuda kohtuniku ja teiste osapoolte toolidel. Saime esitada erinevaid küsimusi ning käia ka ruumides, kus hoitakse kinnipeetavaid. Esimest korda nägin lähemalt politseibussi, mis on mõeldud vangide transportimiseks. Sinna mahub neli vangi ning kongide ees istub turvamees. Bussi ette mahub veel kaks inimest.
Pärast ringkäiku läksime ka päris istungile, kus arutati juhtumit, kus naine sõitis koos väikese lapsega elektritõukerattal. Ta sai politsei käest trahvi, kuid see ei sobinud talle ning kaebas otsuse kohtusse. Kohtunik Anneli, kes meiega koos ringkäigul oli, ütles, et see on isegi natuke naljakas juhtum, sest kohtusse pöördumine läheb lõpuks maksma palju kallimaks kui trahv ise.
Kui kohtunik Marek Vahing saali sisse tuli, pidime kõik püsti tõusma ning istuda võis alles siis, kui ta selleks loa andis. Istungi algus venis üsna pikaks, kuid kui näidati kahte videot, kus naine politseiga rääkis, läks päris huvitavaks. Saime kuulda, mida räägivad tunnistajad ning milliseid küsimusi esitavad talle osapooled. Kahjuks ei saanud me istungit lõpuni kuulata, kuid see oli siiski huvitav kogemus, sest nägin oma silmaga, kuidas kohtus erinevaid olukordi lahendatakse.
Pärast istungi külastust suundusime KGB kongide muuseumi. Seal näidati meile ruume, kus vanasti hoiti vange kinni. Giid rääkis, kuidas Nõukogude Liidu ajal ülekuulamine ja piinamine käis. Väga huvitavad oli ka vanad esemed klaasvitriinide taga. Lisaks nägime vangide erinevaid pilte ja saime tunda, kui kitsas oli üksikkongis olla, kus pidi viibima 5-10 päeva. Mul oli seal viibides tuttav tunne, sest lugesin hiljuti teost “Ristideta hauad” ning seal hoiti ka peategelast sarnases kohas kinni. Vähemalt minu kujutluses olid paljud asjad väga sarnased. See külastus oli väga mõtlemapanev ja tekitas kurva tunde, sest elu oli tol ajal julm ning ebaõiglane.
See päev oli kasulik ja silmaringi avardav. Sain palju uusi teadmisi nii kohtusüsteemi töö kui ka Eesti ajaloo raskema poole kohta. Külastus pani mõtlema, kui tähtis on vabadus ja õiglus.
Janeli Uibo, 12. klassi õpilane