Hindamisjuhend

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele.

Hindamise eesmärgiks on toetada õpilase arengut ning haridustee valikuid. Hindamisega innustatakse ja suunatakse õpilast sihikindlalt õppima, antakse tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta, suunatakse õpilase enesehinnangu kujunemist ja õpetaja tegevust õpilase õppimise toetamisel.

Otepää Gümnaasiumi hindamissüsteemis hinnatakse ainealaste teadmiste ja oskuste tulemusi numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis, mitteeristavalt hinnangutega „arvestatud“/ „mittearvestatud“ ja õppimist toetava (kujundava) hindamise abil. Otepää Gümnaasiumis hinnatakse gümnaasiumiastme õpilasi kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehinnetega/hinnangutega, et anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Aineõpetaja tutvustab oma hindamispõhimõtteid kursuse esimeses ainetunnis.

Viiepallisüsteemis hinnatakse õpitulemuste saavutatust ja kasutatakse punktiarvestust järgmiselt:

• hindega „5” ehk „väga hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid ning õpilane on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „4” ehk „hea”, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele, esineb eksimusi ja õpilane on saavutanud 75–89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „3” ehk „rahuldav”, kui saavutatud õpitulemustes esinevad puudused vastavalt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele ning õpilane on saavutanud 50–74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „2” ehk „puudulik”, kui saavutatud õpitulemustes esineb olulisi puudusi ja õpilane on saavutanud 20–49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust;
• hindega „1” ehk „nõrk”, kui nõutavad teadmised ja oskused puuduvad ning õpilane on saavutanud 0–19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Kui punktisumma on väljendatud komakohtades, ümardatakse tulemus õpilase kasuks. Õpetajal on lubatud kasutada viiepallisüsteemi hinnetega miinus „-“ ja pluss „+“ märke (v.a kursuse kokkuvõtlikul ja koondhindamisel) juhul, kui ta teavitab kirjalikus vormis õppeaasta esimeses ainetunnis õpilasi antud hindamise erisusest.

Arvestatult (A) ja mittearvestatult (MA) võib hinnata valikainete kursuse õpitulemusi ning hinnatakse üldkursust „Koolikultuur ja õppimine“. Mitteeristaval hindamisel valib õpetaja soorituse lävendi skaalal 50-60% vastavalt õppeülesandele/hinnatavale tööle ning teavitab sellest eelnevalt õpilasi.

Õpetajal on kohustus märkida hinded ja hinnangud e-päevikusse samal päeval pärast suulist vastamist ning hiljemalt viie tööpäeva jooksul kirjaliku töö sooritamisest.

Kursuse lõpus saab õpilane kokkuvõtliku kursusehinde ja ühe õppeaine kõigi kursusehinnete põhjal pannakse õppeaines koondhinne ehk kooliastmehinne, mis läheb lõputunnistusele.

Õppimist toetav (kujundav) hindamine toimub õppe kestel, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, käitumisviise, antakse edasi- ja tagasisidet õpilase seniste tulemuste kohta ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning edasiside sisaldab ettepanekuid tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õpilased kaasatakse õppimise ja käitumise hindamisse, et arendada nende eneseanalüüsi ja kaaslase hindamise oskust ning suutlikkust eesmärke seada ja nende poole liikuda.

Õpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud annavad tagasisidet õpilase käitumisele ja hoolsusele, et toetada tema väärtushoiakute ja üldtunnustatud kõlblus- ja käitumisnormide kujunemist. Koondhinnang antakse õpilase käitumisele ja hoolsusele kahel hindamisperioodil. Esimene hindamisperiood toimub viimasel koolipäeval enne jõuluvaheaega ning teine õppeperioodi lõpus üldtööplaanis määratud ajal järgmiselt:

• käitumishindega „eeskujulik“ ehk „E“ hinnatakse õpilast, kes tavaliselt oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites ning kellel ei esine hindamisperioodil põhjuseta puudumisi.
• käitumishindega „hea“ ehk „H“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites; kui ta on hindamisperioodil põhjuseta puudunud kuni 6 õppetundi.
• käitumishindega „rahuldav“ ehk „R“ hinnatakse õpilast, kes sageli oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites; kui ta on hindamisperioodil põhjuseta puudunud kuni 11 õppetundi.
• käitumishindega „mitterahuldav“ ehk „MR“ hinnatakse õpilast, kes harva oma tegude ja olekuga suudab erinevates olukordades avaldada harjumuspärasust ja järjepidevust kooli õppekava väärtussüsteemi võtmealas „vastutus“ väljatoodud kriteeriumites; kui ta on puudunud hindamisperioodil üle 11 õppetundi. Samuti võib õpilase käitumise hinnata “mitterahuldavaks”, kui ta on sooritanud õigusvastase teo (kasutab narkootilisi aineid, alkoholi, suitsetab koolis või kooli territooriumil või on rikkunud sihilikult koolimööblit/-vara vms).

Klassijuhataja tutvustab õpilastele üldist käitumise ja hoolsuse hindamise korraldust õppeaasta algul. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja kriteeriume oma aines tutvustab aineõpetaja õppeaasta esimestel tundidel või koostab koostöös õpilastega klassi reeglid. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja õpilaskodu kasvatajatega. Kõik klassi õpetavad aineõpetajad ja õpilaskodus elavate õpilaste kasvatajad fikseerivad oma hinnangu administraatori poolt loodud Stuudiumi küsimustikus. Klassijuhataja arvamusel on otsustav kaal kokkuvõtvate hinnangute määramisel.

Kool tagab õpilasele vajadusel õpitulemuste saavutamiseks järelevastamise ja ümbervastamise võimaluse. Õpilasele, kes on ühe kursuse jooksul puudunud õppetööst 20% või rohkem õppetundidest, võib aineõpetaja kursusehinde välja panemiseks koostada kursuseülese töö.

Kui kirjalik või praktiline töö, suuline vastus (esitus), praktiline tegevus või selle tulemus on jäänud hindamata puudumise tõttu, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks ja vajadusel sellele eelnevaks järeleõppimiseks. E-päevikusse kannab õpetaja „P“ märke (puudumine) kõrvale märke „T“ (tegemata). Kui õpilane on töö järele vastanud, kustutab õpetaja märke „T“ ja kannab sisse järelevastamise hinde või hinnangu.

Kui õpilane ettenähtud ajaks tööd järele ei soorita, on õpetajal õigus märge „T“ kustutada ning asendada hindega „1“. Järele vastata tuleb õpilasel üldjuhul 10 tööpäeva jooksul kooli naasmisest.

Kui pärast haigusperioodi järele õppimine ja vastamine langeb kokku kursusehinde väljapanemise tähtajaga, kirjutab õpetaja e-päevikusse kursuse kokkuvõtva hinde asemel märke „MH“ (mitte hinnatud) ning kirjutab hinde märke „MH“ asemel pärast järeltööde sooritamist.

Kui tööd, suulist vastust, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega “puudulik” või “nõrk” või hinnanguga „mittearvestatud“, antakse õpilasele võimalus ümbervastamiseks üldjuhul 10 tööpäeva jooksul ja vähemalt kaks päeva enne kursusehinde väljapanemise tähtaega. Ümbervastamise sisu ja vormi otsustab õpetaja. Kui õpilane on töö vastanud, kannab õpetaja e-päevikusse ümbervastamise hinde või hinnangu kaldkriipsuga esialgse hinde või hinnangu kõrvale jooksva hindamise korral. Kokkuvõtva hindamise korral asendatakse negatiivne hinne või hinnang positiivsega.

Kui tuvastatakse plagiaat või spikerdamine, hinnatakse töö tulemust hindega „1“ ning lisatakse hinde kõrvale kommentaar. Õpilase saab hinde ümbervastamise võimaluse.

Järelevastamine ja ümbervastamine toimub teisipäeviti ja neljapäeviti kell 14.15-16.00 järelevastamise ruumis. Õpilane, kes soovib ebaõnnestunud või puudutud kirjalikku tööd järele või ümber vastata, teavitab sellest aineõpetajat vähemalt kaks tööpäeva ette, et õpetajale jääks mõistlik aeg järeltöö koostamiseks. Järeltööd saab õpilane sooritada ka õpetajaga kokkuleppel pika lõunavahetunni ajal juhul kui hindamisvorm seda võimaldab.

Otepää Gümnaasiumis loetakse „puudulik”, „nõrk” või „mittearvestatud“ kursusehinne õppevõlgnevuseks. Ühegi õppeaasta lõpuks ei tohi gümnaasiumiõpilasel olla õppetöös õppevõlgnevusi. Õppevõlgnevused likvideeritakse õppeperioodi jooksul või pärast õppeperioodi lõppu täiendaval õppetööl.

Täiendaval õppetööl on õpetajal lubatud rakendada nii auditoorset kui mitteauditoorset õppevormi. Lähtudes ainespetsiifikast ja õpiväljunditest on õpetajal võimalik parandada võlgnevusi õpilase koolieksami või riigieksami vähemalt rahuldavalt sooritatud ülesannete tulemusi arvestades. Erandjuhul võib ühe aine õppevõlgnevust kanda järgmisesse õppeaastasse edasi kuni septembri viimase tööpäevani, kui täiendava õppetöö ajal ei olnud õpilane suuteline võlgnevust likvideerima. Õpilase täiendavale õppetööle jätmisel, järgmisesse klassi üleviimisel ja koolist väljaarvamisel lähtutakse kooli kodukorras sätestatust.

Kooli lõpetamiseks ei tohi ühegi õppeaine kooliastme hinne olla „nõrk“ või „puudulik“ või „mittearvestatud“. Kooliastmehinded pannakse 12. klassi õpilastele välja kooli üldtööplaanis määratud ajaks. Kursusehindeid „nõrk“, „puudulik“ ja „mittearvestatud“ on 12. klassi õpilasel õigus järele vastata täiendava õppetöö lõpuni.

Võlgnevuste korral arutatakse iga õpilase juhtumit õppenõukogus. Võlgnevuste lubatud mahu ületamisel, st kui õpilasele on ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud», on kooli direktoril õigus õpilane kooli nimekirjast välja arvata.